Sõprusomavalitsuste koostöö ajalugu

Omavalitsuste sõprussidemed sai alguse üsna pea peale 1945. aastat; seda toetasid innukalt linnapead ja kodanikud, kes tõotasid pühalikult, et Euroopast ei tohiks enam kunagi saada sõdadest lõhestatud kontinent. Enamik sõprussidemeid loodi nende riikide linnade vahel, mis olid alles hiljuti rindejoonega lahutatud. Uutmoodi sõpruskoostöö edendamine oli 1951. aastal Euroopa Kohalike Omavalitsuste Nõukogu (nagu seda tollal nimetati) üheks peamiseks prioriteediks ning 1950. aastail kasvas sõprussuhteid loonud linnade ja nende koostööskeemide arv tohutult.

Sõprusomavalitsuste koostöö ei piirdu ainult Euroopa Liiduga – sellesse on alati olnud aktiivselt kaasatud ka sellised riigid nagu Šveits ja Norra. Omavalitsuste sõprussuhted on aidanud kindlalt kaasa algselt 6 riigiga Euroopa Liidu laienemisele ja seda laienemise kõikidel tähtsamatel etappidel.

Lõuna-Euroopas tõi demokraatia taastamine Kreekas, Portugalis ja Hispaanias 1970ndail ning nende Euroopa Liiduga liitumine 1980ndail aastail kaasa sõprussuhete sõlmimise nende riikide omavalitsustega Euroopa Liitu astumiseks valmistumise ning ELga liitumise perioodil.

Samamoodi kasvas sõpruskoostöösse kaasatud omavalitsuste arv plahvatuslikult pärast 1989. aastast alguse saanud kommunistlike režiimide langemist ja sellele järgnenud muudatusi Kesk-Euroopas, mis viis Euroopa Liidu kõige ulatuslikumale laienemisele 2004. aastal. See aitas omakorda kaasa rahvaste lähenemisele meie pikkadeks aastakümneteks lõhestatud kontinendil.

Lisaks on Euroopa Liit 1989. aastast alates ning Euroopa Parlamendi eduka algatuse järgselt toetanud sõprusomavalitsuste liikumist rahaliselt, eriti ettevõtmiste puhul, mis toetavad Euroopa ühiseesmärkide saavutamist.

Me võime õigusega järeldada, et sõprusomavalitsuste koostöö on enam kui 50 aasta vältel andnud kaaluka panuse Euroopa rahumeelsesse arengusse ning uute riikide Euroopa Liitu lõimumisse.